Keri üles

Vihmaveesüsteemid

Katuse vihmaveesüsteemid liigitatakse maja väliseks ja maja siseseks, seda maja äravoolusüsteemi järgi.

Lamekatuste puhul kasutatakse just sisemist vihmaveesüsteemi sademete ärajuhtimiseks. Katusele luuakse kalded mille madalamasse punkti paigaldatakse katuselehter ehk teisisõnu katusekaev. Kaev liidetakse vihmavee äravoolutoruga mis suunab sademevee vihmaveekanalisatsiooni. Katusekonstruktsiooni läbiv lehtri toru peab soovituslikult ulatuma ühtse tükina läbi katusekonstruktsiooni ühenduskohaga katusekonstruktsiooni all nähtavas kohas, pärast mida kaetakse toru isolatsioonimaterjaliga.

Viilkatustele ehk teisisõnu kaldus katustele paigaldatakse välised vihmaveesüsteemid. Peamisteks osadeks on katuse räästas olevad horisontaalsed vihmaveerennid, mis on ühendatud vett allajuhtivate vihmaveetorudega. Nii veerenni kui ka veetorude paiknemine valitakse selliselt, et sadevee koormus jaguneks süsteemi elementide vahel võimalikult ühtlaselt ja, et rennid, torud asetseksid ühtlasi ka maja välimust arvestades võimalikult loomulikult. Vihmaveerenne ei tohi kasutada lumetõkkena ja sellest tulenevalt paigaldatakse rennid vähemalt 3 cm madalamale katuseräästast.

Vihmaveesüsteeme toodetakse enamasti metallist (roostevaba, vask, alumiinium, alutsink, kuumtsingitud teras, erineva pinnakattega kuumtsingitud teras jne). Lisaks on saadaval ka vihmaveesüsteemid mis on plastikust, kivist, betoonist või mõnest muust materjalist.

Vihmaveesüsteeme liigitatakse ka kuju järgi, ehk siis ümarad ja kandilised vihmaveesüsteemid. Tänapäeva laias tootevalikus on saadaval nii kütteta kui ka elektrilise küttega vihmaveesüsteeme.